Südamehaarid

Südamehaarid, ehk koronaarveresooned, on südame lihase verevarustuse jaoks olulised veresooned. Need moodustuvad südame põhja lähedal aordi alusest ja jagunevad vasak- ja parempoolseks koronaararteriks, mis varustavad miokardit hapniku ja toitainetega ning võtavad verejäägid tagasi. Koronaararterid ja koronaarveenid moodustavad koos koronaar-sinusaga südame enda verevarustussüsteemi.

Anatoomia: Vasak koronaararter (arteria coronaria sinistra) ja parem koronaararter (arteria coronaria dextra) on peamised verevarustajad. Vasakarter jaguneb tavaliselt kaheks suureks haruks: esmane ehk eesmine osa varustav arter ja külgnejas haru, mis varustab vasaku südame külg- ja tagumist osa. Parem koronaararter varustab paremat vatsakeset ja paremat külge; mõnel inimesel võib see anda ka tagumist osa vaheseinast. Domineerivus (kumb arter varustab tagumist osa) on individuaalne.

Veenid: Koronaarveenid koguvad verd miokardist ja suubuvad koronaar­sinusesse, mis avaneb parempoolsesse atriumi. Peamised veenid järgivad koronaararterite radu ning kannavad verd koronaar­sinuste kaudu südame suurde vereringesse tagasi.

Funktsioon ja kliiniline tähendus: Südamehaarid tagavad südame lihase pideva hapnikuvarustuse ning nende talitlushäired mõjutavad südame funktsiooni. Koronaararterite haigus (CAD), tavaliselt ateroskleroosi tõttu, võib põhjustada angina pectoris ja müokardiinfarkti. Diagnoosimine hõlmab EKG-d, stressitest, koronaarangiograafiat ja CT-angiograafiat. Ravi hõlmab elustiili muutmist, statiinide kasutamist, nitroglütseriin ning vajadusel perkutset koronarangioplastikat või koronaararterite šuntkirurgiat (CABG).