Suitsutamisest

Suitsutamisest viitab tubakatoodete suitsutamisele, tavaliselt sigarettide, sigarite või toru kaudu. Viimasel ajal on laialdasemalt kasutusele võetud ka elektroonilised sigaretid ehk e-sigaretid. See on laialtlevinud harjumus, millel on olulised tervise- ja sotsiaalsed tagajärjed.

Suitsutamine on peamine ennetatavate haiguste põhjustaja, sealhulgas kopsuvähk, südame- ja veresoonkonnahaigused ning krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (COPD). Nikotiin tekitab sõltuvust; teisehand suitsetamine kahjustab kaaskäijaid, sealhulgas lapsi. E-sigaretid ja muud alternatiivid võivad vähendada mõningaid kahjulikke aineid, kuid need pole riskivabad ning pikaajalised mõjud pole selged.

Tubakatoodete tarvitamine levis üle maailma 16. sajandil ja tõusis tööstuslikult laiemaks. Paljudes riikides on viimastel aastakümnetel suitsetamine vähenenud tänu maksustamisele, reklaami- ja siseruumide keeludele ning terviseedendusele. Eestis ja teistes Euroopa riikides on suitsetamise osakaal langenud vastavate poliitikate ja rahvatervise algatuste toel.

Regulatsioonid hõlmavad tavapäraselt vanusepiiranguid ostmisel, siseruumide suitsetamiskeelde, reklaami piiranguid, pakenditel olevaid terviseriskide hoiatuseid ja aktsiase back tõstmist. Mõned riigid soodustavad suitsetamisest loobumist through erinevaid programme ja tugivõrgustikke.

Lõpuks on suitsetamisest loobumine tervisele kasulik ning riskide vähenemine toimub aja jooksul. Abivahenditeks kasutatakse nikotiinis asendusravi, ravimeid (nt varenicline, bupropion), nõustamist ning digitaalseid või kogukonnapõhiseid toetusvahendeid.