Stsenaariumid

Stsenaariumid on kirjalikud dokumendid, mis kirjeldavad loo arengut ning annavad juhised selle lavastamiseks, tootmiseks ja esitamiseks filmis, televisioonis, raadio- või teatrilavastuses. Neis kajastuvad peamine süžee, tegelased, ajad ja kohad, stseenide järjestus ning näitlejate ja lavastuse rakendamise juhised. Stsenaariumid võivad olla algsed või kohandatud (adaptsioonid) ning neid kasutatakse nii loomingulises kui tehnilises tööprotsessis.

Sisu ja vorm sõltuvad meediumist. Tavaliselt sisaldab stsenaarium pealkirja, autori nime, lühikirjeldust või logline’i, tegelaste nimekirja, stseenide loetelu, dialoogi ja tegevuse kirjeldust ning lavastus- või helielementide märke (nt muusika, heliefektid). Film- ja televisiooni stsenaariumid võivad kasutada kaamera liikumise, võtte ja lõikude märkimise standardseid konventsioone, et anda visuaalne suunis kogu tootmisele.

Peamised stsenaariumide tüübid on filmistsenaarid, tele- ja raadioskriptid, teatriliste näidendite stsenaariumid ning videomängude narratiivsed stsenaariumid. Erinevates meediumites võivad esineda formaatsed ja sisulised erinevused, kuid kõigil eesmärk on pakkuda selget, arusaadavat ja koostööd soodustavat plaani.

Ajalugu: stsenaariumid kujunesid lavakunsti ning varase kino arengus; 20. sajandil tekkisid ühtlustatud kirjeldus- ja vorminõuded, mis muutsid kirjutamist ja tootmist tõhusamaks. Eestis kasutatakse stsenaariume teatris ja kinevallas ning nende kirjutamine on professionaalne ala. See ühendab kirjanduse ja visuaalse lavastuse praktikad.