adaptsioonid

Adaptsioonid on organismide pärilikud omadused, mis suurendavad nende sobivust konkreetse keskkonna tingimustes. Need omadused võivad olla struktuurilised, füsioloogilised või käitumuslikud ning nad on peamiselt tekkinud loodusliku valiku tulemusena. Adaptsioonid erinevad aklimatsioonist, mis on lühiajaline ja mitte pärilik ning ei muuda populatsiooni geneetilist koostist.

Adaptsioonide tüübid hõlmavad struktuurilisi või morfoloogilisi omadusi, nagu karvkatte paksus või värvus ning keha kuju; füsioloogilisi omadusi, nagu termoregulatsioon või ainevahetus; ning käitumuslikke kohandusi, nagu ränded, toitumisviisid ja ajastatud aktiivsus. Mõnikord kirjeldatakse ka fenotüüpi plastilisust, kui sama liigi isendid kohanevad keskkonnatingimustega erinevatel viisidel.

Adaptsioonide tekkimist suunab looduslik valik: mutatsioonide ja rekombinatsiooni kaudu tekkinud variatsioonid suurendavad mõne isendi sobivust ja muutuvad populatsioonis soodsamaks. Genetiline varieeruvus, geenivool ja juhuslik geneetiline drift mõjutavad protsessi. Adaptsioonid võivad kujuneda nii kiiresti kui pikaajaliselt, kui keskkond muutub.

Praktiliselt selgitavad adaptsioonid suurel määral, miks erinevates keskkondades arenevad erinevad liigid ning kuidas elusolendid võivad kliimamuutuste tingimustele reageerida. Adaptsioon on keskne mõiste evolutsiooniteadustes ja ökoloogias, aidates mõista elu mitmekesisuse tekke ja säilimise mehhanisme.