Stipulatiivseid

Stipulatiivne määratlus on määratlus, mida kasutatakse kindla arutluse tarbeks ja mis ei peegelda keelekasutuse tavapärast tähendust. Eesti keeles räägitakse sageli stipulatiivsetest määratlustest või stipulatiivsetest määratlustest. Sõna vorm stipulatiivseid on adjektiivi stipulatiivne mitmuse osapoiss, mida kasutatakse kirjeldamaks mitmesuguseid määratlusi või termineid.

Stipulatiivne määratlus erineb leksikaalsest ja kirjeldavast määratlusest. Leksikaalne määratlus kirjeldab, kuidas sõna tavaliselt keeles kasutatakse; kirjeldav määratlus püüab kajastada tegelikku keelekasutust. Stipulatiivne määratlus on otsustuslik ja arutluse jaoks fikseeriv: see annab termini tähenduse selle arutelu kontekstis, tavaliselt eesmärgiga selgitada mõiste ulatust või piirata selle kasutust.

Kaasnevad valdkonnad ja kasutusviisid hõlmavad filosoofiat, loogikat, matemaatikat ja keeleteadust. Stipulatiivseid määratlusi kasutatakse, kui tekib vajadus luua või fikseerida uus termin või uue kontseptsiooni tähendus, et arutelu oleks selge ja järjestuslik. Selline määratlus on sageli nominaalne või normatiivne, kuid see ei väida, et see kajastab keelelist praktikat väljaspool seda keskust.

Kui kirjeldada keeleliselt, on väljendid nagu stipulatiivseid määratlusi või stipulatiivseid termineid levinud eestikeelses akadeemilises tekstis. Adjektiiv «stipulatiivne» käänatakse vastavalt lause süntaksile, ning vormid nagu stipulatiivseid määratlusi ühilduvad mitmusega.