Sonaatvõte

Sonaatvõte on muusikateose osa, mis kuulub sonaadide ehk sonaatlike teoste hulka. See on iseseisev osa, millel on oma tempo, dünaamika ja muusikaline karakter, kuid mis on seotud teose kogu struktuuriga. Tavaliselt koosneb sonaat teosest kolmest või neljast võttest; võtted järgivad sageli kiire–aeglane–kiire tempostsessi, kuigi ajastu ja stiil võivad järjekorda mõjutada. Sõltuvalt žanrist võivad võtted olla erineva ülesehitusega, kuid esimene võte on tihtipeale pookunud teemaga ja teised võtted annavad sellele kontrasti.

Enamasti on esimene võte kirjutatud sonaatvormis, mis sisaldab teemade esitust (ekspositsioon), nende arendamist (arendus) ja lõpuks tagasivõttu ehk teose lõplikku kinnitamist (tagasivõtt). Teised võtted võivad pakkuda kontrasti meeleolu, rütmi ja harmoonia poolest ning järgida erinevaid vorme, sealhulgas variaatsioone või rondo elemente, sõltuvalt ajastust ja kompositorist.

Sonaatvõte on olulise tähtsusega suuremate teoste struktuuris, kuna see võimaldab muusika arengu ja dünaamilise arengutsükli. Erinevad ajastud, stiilid ja instrumentatsioonid on toonud kindlasti erinevaid karakteristikuid, kuid ühiseks jääb: sonaatvõte on teoses üks järgnev osa, mis aitab luua tervikuna tugeva ja ühtse muusikalise jutustuse.