Sissehingamise

Sissehingamine ehk sissehingamise protsess on osa hingamissüsteemi toimimisest, mille käigus õhk siseneb kopsudesse. See koos väljahingamisega moodustab keha põhihingamise ja gaaside vahetuse toimimise. Sissehingamine sündmuse ajal on peamiselt diafragma ja roietevaheliste lihaste tööl põhinev aktiivne protsess, mille tulemusena suureneb rindkere maht ning kopsudesse siseneb õhk. Tavaliselt on sissehingamine tahtlikult kontrollitav, kuid ka hingamiskeskuse reguleerimisel toimuv ning osaliselt automaatne mehhanism mängib rolli.

Alveoolides toimub hapniku imendumine vereringesse ja süsinikdioksiidi väljutamine. Hapniku omastamine sõltub alveooride pindalast, kopsude verevarustusest ning hingamisteede tervisest. Efektiivse sissehingamise korral toimub gaaside vahetus kiiresti, mis tagab rakkude hapnikuvarustuse ja süsihappegaasi eemaldamise kehast.

Sissehingamist kasutatakse ka meditsiinilisel eesmärgil ravimite manustamiseks. Inhalatsioonravi hõlmab aerosoolseid või pulbrilisi preparaate, mida manustatakse inhalerite, nebulisaatorite või muude seadmete abil. See võimaldab ravimit kohalike kopsude piirkonnas suurendada ja sageli saavutada kiire lõpptulemus astma, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse (COPD) ja teiste hingamisteede haiguste ravis. Sissehingamisega seotud riskid on tavaliselt kergemad kui süsteemse manustamise korral ning võivad hõlmata kohalikke ärritusi, köha või kurgutunnetust.