Silmahaigused

Silmahaigused ehk haigused, mis mõjutavad silma struktuure või nägemist, on levinud ning võivad sõltuda vanusest ja terviseseisundist. Silm on keeruline organ, mis sisaldab sarvkesta, iirist, läätse, võrkkesta ja nägemisnärvi; haigused võivad mõjutada üht või mitut neist osadest ning olla kaasasündinud või omandatud.

Silmahaigused jagunevad tavaliselt refraktiivseteks häireteks (miopia, hüperopia, astigmatism), põletik- ja infektsioonhaigusteks (konjunktiviit, blefariit, keratiit), läätsehaigusteks (katarakt) ning võrkkesta ja nägemisnärvi haigusteks (diabeetiline retinopaatia, makulaarne degeneratsioon, võrkkesta eraldumine) ning glaukoom.

Haiguste sümptomid varieeruvad, kuid üldised märgid on nägemise halvenemine või udune pilt, valgustundlikkus, silmade punetus või valu ning äkiline nägemiskaotus või pildi osaline kaotus. Riskitegurid hõlmavad vanust, diabeeti, kõrget vererõhku, pärilikku eelsoodumust ning varasemaid vigastusi.

Diagnoos põhineb silmaeksamil, sealhulgas silmapõhja uuringul, tonomeetrial, slit-lamp-uuringul ning vajadusel oftalmoskoopal ja täiendavatel pildiuuringutel. Ravi sõltub haigusest ning võib hõlmata prillide või kontaktläätsede kasutamist, tilgutitega ravimeid (antibakteriaalsed, põletikuvastased) ning kirurgilisi või laser-ravimeetodeid (kataraktioperatsioon, võrkkesta operatsioon, glaukoomi operatsioon).

Ennetus ja jälgimine tähendab regulaarsed silmakontrollid ning riskitegurite juhtimist: diabeedi ja vererõhu kontroll, UV-kaitse, vigastuste vältimine. Kui tekivad äkiline nägemiskaotus, järsk vilkumine, tugev silmavalu või märkimisväärne punetus, tuleb pöörduda silmaarsti poole viivitamatult.