Siirdussüsteemid

Siirdussüsteemid on terviklik võrk, mis koordineerib elundi, kudede ja rakkude siirdamist. Neisse kuuluvad doonori identifitseerimine ja organi hankimine, jaotussüsteem ja sobiva vastuvõtja määramine, siirdamiskeskused ning patsiendi postoperatiivne hooldus ja jälgimine. Eesmärk on tagada elundite ja kudede õiglane ning ohutu ligipääs ning parandada elukvaliteeti ja pikaajalist elukestust.

Peamised komponendid hõlmavad doonorregistrid ja organite hankimise organisatsioone, jaotussüsteemi ning sobivuse hindamist: ABO tüüp, HLA sobivus, meditsiiniline sobivus, ohu hindamine ja prioriteetide määramine. Oluline on logistika: varustuskett, külm säilitamine ja transport ning siirdamiskeskuste töö. Pärast siirdamist on patsiendi hooldus, immunosuppressioon ja regulaarsed kontrollid.

Siirdussüsteemid hõlmavad eetilisi ja õiguslikke aspekte, nagu doonorilt või tema pärijalt antav nõusolek, võrdsus ja läbipaistvus jaotusprotsessis ning riskide teavitamine. Organite ja kudede jaotus püüab tasakaalustada vajaduse, sobivuse usaldusväärsust ning geograafilisi ja sotsiaalseid tegureid.

Riiklikud ja rahvusvahelised juhised ning kvaliteedijuhtimine hõlmavad andmete registreerimist, tulemuste jälgimist, auditid ja vastavust eetilistele standardidele.

Tüübid jaotuses hõlmavad elundeid (neer, maks, süda, kops) ning kudesid ja rakke (nt luuüdi, nahk).

Väljakutsed hõlmavad doonorite puudust, ebaühtlast ligipääsu, logistika raskusi ning vajadust tulemuste jälgimise ja kvaliteedi parandamise järele.