Segunemiskiirused

Segunemiskiirused ehk sekundaarne infektsioon on infektsioonid, mis tekivad esmase infektsiooni ajal või selle ravijärgsel perioodil. Neid põhjustavad sageli teised patogeenid kui esmase infektsiooni põhjustaja ning nende tekkimist soodustavad immuunsüsteemi nõrgenemine, antibiootikumide kasutamine ning invasiivsed meditsiinilised sekkumised. Segunemiskiirused on tavaliselt lisainfektsioonid, mille diagnoosimine ja ravi nõuavad eraldi tähelepanu.

Riskitegurid ja patogeenid: suurenenud risk on vanematel inimestel ja krooniliste haigustega patsientidel, samuti on oluline pikaajaline hospitaliseeritus, intensiivravi ning kateetri või ventilaatori kasutamine. Patogeenid võivad olla bakterid, seened või viirused; näideteks on bakteriaalne kopsupõletik gripi järgselt, Clostridioides difficile infektsioon antibiootikumide kasutamise järel ning haiglal viibivate patsientide seeninfektsioonid.

Diagnostika ja ravi: diagnoos põhineb kliinilisel pildil, laboratoorsetel testidel ja pildiuuringutel, arvestades, kas infektsioon on esmase haiguse kaaslane või eraldiseisev. Ravi eesmärk on ravida nii esmase infektsiooni kui ka sekundaarse patogeeni vastu ning tagada toetav abi; vajadusel kohandatakse antibiootikumide või antifungaalide ravi ja teostatakse nõuetekohane infektsioonikontroll.

Ennetus: segunemiskiiruste ennetus hõlmab vaktsineerimist, kätehügieeni, õigeaegset diagnoosimist, antibiootikumide ratsionaalset kasutamist ja hea hooldusega kateetrite ning ventilatsiooniseadmete käsitlemist. Varajane avastamine ja õigeaegne ravi vähendavad haiglaravi kestust ja suremust.