Salvestuskoopia

Salvestuskoopia on digitaalse säilitamise mõiste, mis kirjeldab digitaalobjekti koopiat, loodud pikaajaliseks arhivaalide säilitamiseks ning algse sisu autentsuse ja muutumatuse tagamiseks. Salvestuskoopia on tavaliselt bit-tasemel koopia ja eristub nii töökoopiast kui ka juurdepääsukopiast, mida kasutatakse operatiivses kasutuses ja kasutajatele kättesaamiseks.

Säilituskeskkondades hoitakse salvestuskoopiat sageli mitmes kohas ja erinevates meediumides, et hajutada riske. Olulised omadused on püsivus (fixity) ja metadata, mis kirjeldab objekti päritolu, vormingut, struktuuri, õigusi ning säilitustoiminguid. Kontrollsummad ja säilituspoliitikad võimaldavad regulaarselt kontrollida terviklikkust ning dokumenteerivad tegevuste ajalugu.

Elutsükkel hõlmab sissevõttu arhvi, terviklikkuse kontrolli, vajadusel vormingu konverteerimist või migratsiooni pikaajalisuse tagamiseks ning sõltuvalt raamistikust ka säilituskoopiate haldamise praktikaid. Salvestuskoopia on aluseks pikaajalisele püsimisele: kui töö- või juurdepääsukoopia on katki, saab säilituskoopiast taastada algse sisu.

Seonduvad mõisted hõlmavad varukoopia (backup) — lühiajaline või hädaolukorra taastamiseks loodud koopia; ja juurdepääsukope või arhiivi kasutatav koopia, mis on mõeldud lõppkasutajale ligipääsetavuse jaoks. Salvestuskoopiad on osa digitaalse arhiva üldisest arhitektuurist.