Sõnaliikidega
Sõnaliikidega on termin, mida kasutatakse keeleõppes sõnade jaotamiseks nende rollide ja vormide järgi. Eesti keeles eristatakse peamiselt mitut peamist sõnaliiki, mis moodustavad lause ehituse aluse: nimisõna, asesõna, arvsõna, tegusõna, omadussõna, määrsõna, eessõna, sidesõna ja partikkel. Mõnel kirjandusel on lisaks eraldi käsitlus liitsõnade ja mõnede teiste alamhulgade kohta.
Nimisõna nimetab esemeid, isikuid või mõisteid ning ta on käänatav: ta võib seisata erinevates käändsõnades (nominatiiv,
Asesõna asendab nimisõnu ning võib näidata omastavat või näitamist: mina, sina, tema; näide lauses: “ Mina lähen
Arvsõna näitab arvu või järjestust: üks, kaks, esimene, viimane.
Tegusõna väljendab tegevust või olekut ning omab ajavorme ja isikutunnuseid: kirjutama, jooksen, olen. Tegusõnad käänduvad ja
Omadussõna kirjeldab nimisõna omadusi: suur, ilus, punane. Nad käänuvad koos nimisõnaga vastavalt käändkonnale.
Määrsõna annab lisainfot tegusõna, omadussõna või lause kohta ning tummeldab aega, kohta või viisi: kiiresti, hästi,
Eessõna näitab suhet eseme ja teise sõna vahel ning juhib käändet: peal, all, koos.
Sidesõna ühendab lauseosi ja neid omavahel seob: ja, või, aga.
Partikkel lisab lausele meeleolu või rõhu ning võib väljendada hindamist või kinnitust: ka, juba, küll.
Sõnaliikide tundmine aitab mõista lause ehitust, morfoloogiat ja sõnadevahelisi suhteid ning on oluline nii keeleõppes kui