Rütmimuutused

Rütmimuutused on džässmuusikas kasutatav mõiste, mis kirjeldab levinud harmoonilist mustrit ja 32-rakulist vormi, mida kasutatakse improvisatsiooni aluseks ja komponeerimise raamina. Mõiste on saanud nime Gershwin'i laulust I Got Rhythm (1930. aasta), millel põhinev harmoniline mustr on džässi repertuaaris püsivalt omaks võetud. Rütmimuutused on laialdaselt kasutatud improvisatsiooni õpetamisel ning standardlugude loomisel, pakkudes ühtset ja paindlikku aluspõhja.

Tüüpiline struktuur on 32-rakuline AABA vorm. A-osad korduvad ja taristavad ühtse harmoonilise liikumise, mis tihti hõlmab järjestusi, kus tonika ümber tekivad liikumised I–VI–II–V ning dominantsed akordid. Silda ehk B-osa pakub kontrasti, sageli moduleerides teise võtme keskmesse ja sisaldades omaenda ii–V järjestusi enne naasmist A-osale. Struktuur on üsna paindlik ja võimaldab akordivaheldusi, tritoni asendusi ning teisi harmoonilisi modifikatsioone, säilitades siiski äratuntava 32-rakulise vormi.

Kasutus ja tähendus: rütmimuutused on džässikontekstis üks laialdaselt harjutatud ja esitletav vorm. Paljud džässi standardid ning improvisatsioonialgteosed on üles ehitatud selle mustri ümber, mis pakub ühtse, kuid avara aluspinna loomiseks mängudele ja kompositsioonidele. Õppimisel kasutatakse sageli erinevaid variatsioone ja asendusi, nagu ii–V muutused, tritone-substitutsioonid ning läbivad akordid, et arendada harmoonilist mõtlemist ja voolavat soloelamist.