Ristmõjud

Ristmõjud on mõiste, mis kirjeldab kahe või enama teguri koosmõju, mille tulemuseks ei ole tegurite eraldi mõju summa. See tähendab, et tegurite mõju on omavahel sõltuv ja nende kombinatsioon tekitab unikaalse tulemuse.

Termin koosneb sõnadest rist- – cross ja mõjud – influences, effects. Mõistet kasutatakse peamiselt sotsiaalteadustes ja keeleteaduses ning Eesti kirjanduses võib seda kohata sünonümina interaktsiooniefektidele, kuigi mõeldud tähendus võib varieeruda sõltuvalt kontekstist.

Statistikas ja eksperimentiži disainis viitab ristmõju küsimus, kas ühe teguri mõju sõltub teisest tegurist. Kui ristmõju on oluline, võtab nende tegurite koosmõju suurema või väiksema väärtuse kui nende eraldi mõjud kokku annaksid.

Näide: hariduse mõju tervisele võib erinevatel vanuserühmadel olla erinev; sama tervishoiukampaania mõju võib sõltuda inimestest tulust ja sotsiaalsest kontekstist. Selliseid koosmõjusid analüüsitakse sageli regressioonimudelite kaudu, kus lisatakse tegurite korrutiste (interaktsioon) termid.

Ristmõjud võivad esineda paljudes valdkondades, sealhulgas ökoloogias, kus temperatuur ja niiskus koos mõjutavad taimekasvu, keeleteaduses, kus kontekst mõjutab morfoloogiliste või sünteesiliste vormide kasutamist, ning sotsioloogias, kus poliitikate ja kultuuriliste normide koosmõju kujundab käitumist.

Vaata ka: interaktsiooniefektid, koostoime, sünonüümid.