Riigivalitsemises

Riigivalitsemises tähistab riigi võimu organiseeritud ja vastutustundlik kasutamine poliitiliste, halduspoliitlike ja õiguslike mehhanismide kaudu. See hõlmab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuliku võimu ning nendevahelist koostööd ning institutsioone, mis tagavad riigi toimimise, õiguse turvalisuse ja üldise heaolu.

Peamised institutsioonid on Riigikogu (parlament), mis vastu võtab seadused ja kontrollib valitsust; Valitsus koos ministritega, kes ellu viivad seadused ja juhivad ametiasutuste tööd; president, kelle roll on esinduslik ning vajadusel kriisikäitumine; ning kohtusüsteem, mis tagab õigusemõistmise ja õigusnormide täitmise. Riigi omavalitsused ja erinevad asutused täiendavad riigi võimu teostamist ning läbi viivad kohaliku tasandi poliitikat ja teenuseid.

Riigivalitsemise protsess hõlmab eesmärkide seadistamist, poliitika kujundamist, seaduste vastuvõtmist, eelarve kinnitamist ja nende elluviimist. See on pidev järelevalve ning aruandluse tsükkel, mida viivad läbi parlament, valitsus ja sõltumatud institutsioonid ning mis sisaldab kodanike kaasamist ja meediat.

Olulised põhimõtted on õigusriik ja võimude lahususe printsip, vastutus, läbipaistvus ja osalus. Kaasaegne riigivalitsemine kaasab tehnoloogilise arenguga digitaliseerimise, andmete jagamise ja digitaalse avaliku teenistuse arendamise, mis on osa parema ja tõhusama riigi loomisel.