Riigivalitsemine

Riigivalitsemine tähistab riigi võimu kasutamist poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning avalike ressursside juhtimist. See hõlmab seaduste vastuvõtmist ja rakendamist, poliitikate väljatööstamist ning avaliku teenindamise korraldamist. Riigivalitsemise raames püütakse tagada seaduspärasus, vastutus, läbipaistvus ning kaasamine.

Põhieesmärgid ja põhimõtted: Olulised põhimõtted on õiguspärasus, õigusriik, võimude lahusus, kontroll- ja tasakaalumehhanismid ning vastutus ja läbipaistvus. Kaasatused kodanikelt, ettevõtetelt ja mittetulundusühingutelt ning tõhus avalik teenindus ja bürokraatia toimivuse parandamine moodustavad riigivalitsemise raami.

Tegutsejad ja institutsioonid: Riigivalitsemine hõlmab seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu, regionaal- ja kohaliku omavalitsuse tasandeid, avalikku haldust, avalikke institutsioone ja sõltumatuid järelevalvet (nt ombudsmen). Haldus- ja rahandussüsteemid, e-teenused ja avaliku sektoris tulemusjuhtimine on kaasaegse riigivalitsemise tööriistad.

Väljakutsed ja arengusuunad: Eesmärk on tagada usaldus, jätkusuutlik rahastamine, tõhus teenindus ja korruptsioonivastane võitlus. Globaliseerumine ja tehnoloogia areng toob kaasa vajaduse suurendada läbipaistvust, andmete avamist ja digitaalseid lahendusi, ilma et see kahjustaks õigusriigi põhimõtete järgimist ja demokraatlikku kontrolli.