Resistatiivsed

Resistatiivsed on omadus, millega kirjeldatakse materjali või elektriliste komponentide vastupanu elektrivoolule. Tüüpilises elektroonikas peetakse resistiivseks käitumist materjali või elementi, mis järgib Ohmi seadust V = IR ja mille V–I kõver on peaaegu sirgjooneline. Ohmilik käitumine tähendab, et vastupanu R on peamiselt konstantne ning sõltub geomeetriast (pikkus L ja ristlõike pindala A) ning materjali omadustest.

Materjali resistiivsus ρ on põhiväärtus, mida iseloomustab vastupanu ühtlase pikkusega ja ristlõikega juhisele. Vastupanu R leitakse valemiga R = ρL/A. Resistivsus on mõõtühikutega ohm-meter (Ω·m) ning see muutub temperatuuriga. Temperatuurikõverat kirjeldab temperatuuridekoefient (TCR), mille väärtus võib olla nii positiivne kui negatiivne; seetõttu võib materjal muutuda vastavalt valitatule töötemperatuurile rohkem või vähem vastupanuvõimeliseks. Lisaks võivad existida mitte-ohmilised resistiivsed komponendid nagu termistorid ja varistorid, mille vastupanu muutub ebastabiilse või mitte-lineaarse sõltuvusega pinge või temperatuuril.

Takistid ehk resistiivsed komponendid on üldnimetus, mida kasutatakse elektrilistes ja elektromehhaanilistes süsteemides. Neid kasutatakse voolutugevuse ja pingede reguleerimiseks, jaotamiseks ning mõõtmis- ja kontrollsüsteemides. Resistatiivseid sensoreid toodetakse laiaulatuslikult, sealhulgas resistiiv­seteks anduriteks, puutetundlike ekraanide resistiivse tehnoloogiana ja surve või temperatuuri muutusi muutuva vastupanu kaudu detekteerivate seadmetena.

Kokkuvõttes viitab resistatiivne mõiste materjalide ja komponentide võimele vastupanu avaldada elektrivoolule, mis on tihedalt seotud Ohmiga ja materjali füüsikaliste omadustega.