Resiinid

Resiinid on laia tähendusega orgaaniliste ühendite rühm, mis hõlmab nii looduspäraseid kui ka sünteetilisi materjale. Nad on tavaliselt viskoossed või kõvad ained, vees mittelahustuvad ning lahustuvad peamiselt orgaanilistes lahustites. Looduslikud resiinid tekivad taimedel, eriti okaspuudel, nende enda kaitsemehhanismina kahjustuste korral; neid eralduvad resiinakanalite kaudu ning kogutakse tavaliselt torkimise teel. Looduslikud resiinid koosnevad peamiselt terpenoididest ja resiinhapetest; oluline roll neis on ka rosinil, mis on destillatsiooni jäätis, millel on mitmeid riist- ja tööstuslikke kasutusviise.

Kasutused hõlmavad lakke, värve ja kaitsekihte, liime ja kittide tootmist, ning neid on kasutatud ka esivanemlikes ravimites ja suitsutamisel. Rosin on tuntud koostis mitmetes tööstuslikes protsessides ning vibrojõulisuses kasutatakse seda näiteks vibu vahatamisel ja haakuvuse parandamisel keelpillidel.

Sünteetilised resiinid hõlmavad epoksi-, polyester-, akrüül- ja fenoolresiinide gruppe. Need on suuremahulised polümeerid, mis võivad olla termostetting või termoplastilised ning leiavad rakendust plastide, komposiitide, lakide, sideainete ja sideainete valmistamisel. Sünteetilised resiinid annavad kaasa tugeva mehhaanilise vastupidavuse, keemilise vastupidavuse ja mitmesugused tehnilised omadused.

Kokkuvõttes on resiinid olulised nii looduslikult kui tööstuslikult: need toovad välja ühendite rikkaliku keemilise mitmekesisuse ning nende erinevad vormid ja omadused võimaldavad laia valiku kasutusvaldkondi.