fenoolresiinide

Fenoolresiinid on sünteetilised termovõetud polümeerid, mis tekivad fenooli ja formaldehüüdi kondenseerumisel katalüüsiga. Pärast kõvenemist moodustub jäiga võrgu struktuur, mis annab resiinidele suure kuumakindluse ja keemilise vastupidavuse. Need on tavaliselt suure detailiga töödelduvad ja töödeldavad, kuid võivad olla rabedamad kui teised plastiid.

Klassifikatsioon põhineb reaktsioonitingimustel ja formaldehüüdi sisaldusel. Peamised vormid on novolaksid ja resolsid. Novolaksid on formaldehüüdi puudul resiinid, mis ei kõvene ilma lisakrosslinkijata ja vajavad täiendavat crosslinkijat. Resolsid on formaldehüüdi rikkad resiinid, mis kõvenevad kuumutamisel või katalüsaatoriga ning moodustavad tugevama võrgu, sageli iseseisvalt.

Sünteesi ja kõvenemise mehhanism hõlmab kondenseerumist, mille käigus eraldub vesi ja moodustuvad metüleen- ning eeterühendused võrgu raames. Novolakside kasutamisel lisatakse tavaliselt krosslinkija, resolsidega võivad reageerimised toimuda otse.

Kasutusalad hõlmavad elektrilisi isolatsioone ja elektripõhilisi komponendid (näiteks vanad Bakelite- ja FR- laminaadid), puitlaminaadid ja kitt- ning sideained, kõvasid vorme ja moldingsaid, kui ka mõningaid katteid ja kaitsekatteid. Fenoolresiinid on olnud oluline osa varasest plastikute ajaloost (Bakelite välja töötamine 1909. aastal).

Keskkonna ja ohutuse kohta on pidanud arvestama formaldehüüdi ja fenooli emissioonidega töötlemisel ning lõppkasutuses ja kõrvalsaadustes. Taaskasutamine on piiratud, kuna tegemist on termostressi valmiga. Seetõttu on nende kasutusel tihti rangem kontroll ja heade tööstuspraktikate järgimine.