Remüelinatsioon

Remüelinatsioon on närvisüsteemi protsess, mille käigus demüeliniseeritud aksonitele taastatakse müeliinikiht. See võib toimuda nii kesknärvisüsteemis (CNS) kui ka perifeerses närvisüsteemis (PNS). Keskne näide on cerebrospinaalse või sinirakkude lähedal asuvate aksonite ümber tekkinud müeliinkihi taastumine, kuid PNS-is võivad Schwanni rakud luua uue müeliini.

Protsess hõlmab mitmes järjekorras toimuvat: mikroküla ja makroglia rakud puhastavad või lagundavad demüeliniseerunud tsooni jääkaineid; oligodendroglia eelrakkudest (OPC-d) või Schwanni rakud migreeruvad kahjustusalale; OPC-d diferentseeruvad oligodendrotsüütideks ja sünteesivad uus müeliin ümber aksoni, mis reestab juhtivuse ja taastab nodi Ranvieri vahelise struktuuri. CNS-is remüelinatsioon paremini taastub noorel organismil kui vanematel, kuid täielikku sama kvaliteediga müüliini sageli ei saavutata; aksonite külge tekkinud uus müeliin võib olla õhem või internoodid lühemad.

Faktorid, mis mõjutavad remüelinatsiooni, hõlmavad rakkudevahelisi signaale, põletikukeskkonda, lipiidide ja valgude metabolismi ning vanust. Notch ja Wnt signaalid ning teiste slightestte inhibeerivad diferentseerumist, samas kasvufaktorid võivad protsessi soodustada. Demüelinatsioonivigade korral on remüelinatsioon kriitilise tähtsusega compensatsioonimehhanism, mis aitab säilitada neuronite funktsiooni ja aeglustada neuroloogilist kulumist.

Seotud haigused: remüelinatsioon on oluline mehhanism multiple sclerosis’i ja teiste demüeliin haiguste kontekstis ning selle tõhustamine on oluliseks uurimisvaldkonnaks neurotehnoloogias ja regenereerivate ravimeetodite arenduses.