Rakettmootorite

Rakettmootorid on rakettide kasutatavad mootorid, mis pakuvad vajaliku jõu raketi liikumiseks ja tõusmiseks õhutruumis. Need mootorid kasutavad palju erinevaid tööpõhimõtteid, kuid kõik neist põhinevad peamiselt kütuse jaoksuväljaheite reaktsioonil, mis on seotud Isaac Newtoni kolmanda liikumise seadmega.

Rakettmootorid jagunevad peamiselt kaheks peamiseks kategooriks: süttimata ja süttivate mootorite vahel. Süttimata mootorid, nagu näiteks kemikaalmootorid, kasutavad kemikaalide reaktsiooni energiat, et saada vajalik jõud. Süttiv mootorid, nagu näiteks tuumarakettmootorid või ionimootorid, kasutavad tuumaenergiat või elektrit, et saada jõudu.

Kemikaalmootorid on kõige levinumad rakettmootorid, kuna nad on lihtsad ja efektiivsed. Nad jagunevad kaheks alaliigiks: vedelkütusega ja tahkekütusega mootoriteks. Vedelkütusega mootorid kasutavad vedelikuna olevaid kütusi ja hapnikku, mis segunevad ja süttivad, et saada jõudu. Tahkekütusega mootorid kasutavad aga tahke kütuse ja hapnikku, mis reaktsiooni käigus pakuvad vajaliku jõu.

Rakettmootorite efektiivsus mõõdetakse tõuke-massa suhtega, mis näitab, kui palju jõudu mootor suudab pakkuda ühe kilogrammi kütuse kohta. Tõuke-massa suhe on oluline rakettide disainis, sest see mõjutab rakettide suurtust ja efektiivsust.

Rakettmootorid on olulised nii teaduslikes uuringutes kui ka praktilistes rakendustes, nagu satelliitide ja kosmoselaevade startimine. Nad võimaldavad rakettidel ületada Maa gravitatsiooni ja jõuda kosmosesse. Rakettmootorite areng on oluline kosmosetehnoloogia edasiseks arenguks ja uute avastuste tegemiseks.