Rakendusaladena

Rakendusaladena tähistab tarkvara loogilist jaotust erinevatesse kihtidesse, kus igal kihil on konkreetsed vastutusalad. Selline arhitektuur suurendab modulaarsust, hooldatavust ja skaleeritavust ning on levinud lähtepositsioon nii ettevõtte- kui ka veebirakendustes. Tavaliselt kirjeldatakse kihte ülemisest alumiseni, kuid praktilises kasutuses võib arhitektuur hõlmata ka lisakihtasid sõltuvalt vajadustest.

Esitluskere (kasutajaliidese kiht) tegeleb kasutajaga suhtlusega ning esitab andmed viisil, mis on arusaadav ja kasutajasõbralik. See kiht võtab kasutajalt sisendi vastu, valideerib esmase kontrolli ning edasi suunab päringud ärikihile. Esitluskihil on oluline eristada kasutajaliidese loogikat ärireeglitest ja andmehaldusest.

Ärikih (äriloogika kiht) sisaldab domeenireegleid, töövooge ja äriobjectide haldust. See kiht tegeleb töökorralduse ja reeglite rakendamisega sõltumatult kasutajaliidest ja andmete hoidmisest. Eesmärk on keskendada ärijuhtimise ja otsustusprotsesside rakendamine sellisel viisil, et muudatused ärireeglites ei mõjuta teisi kihte otseselt.

Andmete hoidmise kiht (andmete ligipääsu/andmebaasikiht) tegeleb andmete salvestamise ja päringutehaldusega. See kiht pakkub abstraktsioone andmete allikate jaoks (nt repositories või DAOs) ning eraldab andmete struktureerimise ja päringud äriloo suhtes. Vajadusel lisanduvad varundus, migratsioon ja andmete koormuse haldamine.

Mõistlikult rakendatud rakendusalad aitavad vähendada sõltuvusi, parandada testitavust ja soodustada sõltumatut arendust. Erilist tähelepanu tuleb pöörata hajutatud süsteemide ja mikroteenuste korraldusele, kus iga kiht võib olla eraldi teenus. See nõuab selgeid liidestusi, ühtseid standardeid ja hoolikat vastutuste jaotus.