Pühitsetud

Pühitsetud on eestikeelne omadussõna, mis tähendab pühitsuse läbi pühaks saanud või eraldatud kasutamiseks. Sõna on loodud verbist pühitsema ja vastavatest vormidest, ning seda kasutatakse nii kirjeldavas kui predikaatlikus tähenduses. Pühitsus on rituaal, mille käigus ese, paik või inimene omandab pühaks või pühasse teenistusse pühendatumise tähise.

Kasutus religioosses kontekstis näitab pühitsetud staatus, et käsitletav ese või ruum on eraldatud usulisteks toiminguteks ja jumalale või kogukonnale pühendatud kasutamiseks. Näidetena võib ette tulla pühitsetud esemed (näiteks pühitsetud altaritarbed), pühitsetud kirik või pühitsetud vesi. Rituaalset tegevust, mille käigus pühitsus antakse, nimetatakse sageli pühitsuseks; toiming teostatakse tavaliselt kirikliku autoriteedi, näiteks piiskopi või preestro, poolt.

Isikutena võib pühitsetud kasutada describeerimaks inimest, kellele on osutatud pühitsus või ordinaatsioon. Selline tähendus varieerub sõltuvalt kiriklikust traditsioonist; täpsemalt öeldakse sageli „pühitsetud vaimulik” või öeldakse, et inimene on ordineeritud.

Seoses kultuuri- ja keelelise kasutusega võib pühitsetud ka metafoorselt tähendada midagi väga austatud või erilise väärtusega, mida peetakse tavapärase kasutuse asemel eraldatuks ja kõlblikuks pühas või kõrgemas kontekstis.