Pöörlemisenergia

Pöörlemisenergia, kaudu kaalutavate objektide liikumisele pöörlemisliini ümber, on lihtsalt liikumise energia, mis on seotud pöörlemisega. See energia sõltub objektide massist, pöörlemisraadiusist ja kiirusest pöörlemisliini ümber. Pöörlemisenergiat kasutatakse paljudes tehnilistes ja looduslikes protsessides, näiteks masinate ja seadmete töös, samuti looduslikes ilmingutes nagu tuule- ja veevoolu energiat kasutavad süsteemid.

Pöörlemisenergiat kirjeldatakse matemaatiliselt valemiga *E = ½ × I × ω²*, kus *E* on pöörlemisenergia, *I* on pöörlemismoment (trögia moment) ja *ω* on pöörlemiskiirus radiaanides sekundis. Pöörlemismoment sõltub objektide massi jaotumisest pöörlemisliini ümber ning selle valem võib varieeruda objektide geomeetria järgi. Näiteks ühesõlmse ringi puhul on *I = m × r²*, kus *m* on mass ja *r* on raadius.

Pöörlemisenergiat võib muuta teiste vormide energiasse, näiteks kineti energiaks või potentsiaalseks energaks. Näiteks pöörlevat massi võib hidastada, muutes selle pöörlemisenergiat soojuseks või teisteks vormideks energiat. Selline energia muundamine on oluline paljudes tehnilistes rakendusetes, näiteks remmides ja energiat talletavates süsteemides.

Pöörlemisenergiat kasutatakse ka energiatalve- ja tagasivõtme süsteemides, näiteks autode remmidel, kus kineti energia pöörlevast massist muundatakse soojuseks või muude vormideks energiataks. Lisaks on pöörlemisenergia oluline looduslikes protsessides, näiteks tuuleenergeetikas, kus tuule liikumine pöörleb turbiini läbi, muutes pöörlemisenergiat elektrivõrku.