pöörlemisraadiusist

Pöörlemisraadius on kaugus pöörlemise teljest punkti suhtes. See kirjeldab, kui kaugel asub mingi punkt või kehaosa teljest ning mõjutab selle liikumist pöörlemise ajal.

Kui keha pöörleb fikseeritud telje ümber, on iga punkti kaugus teljest konstantne. Selle punkti lineaarne kiirus on v = ω r, kus ω on nurkkiirus ja r kaugus teljest. Nurkkiirendus on α ning tangentsiaalne kiirendus on a_t = α r; centripetaalset kiirendust nimetatakse a_r ja see on a_r = ω^2 r.

Inertsusmoment I määrab keha vastupanu pöörlemisele. I = ∑ m_i r_i^2 (või I = ∫ r^2 dm). Seetõttu sõltub I massijaotusest telje suhtes ning suurem raadius massi kauem teljest eemal suurendab I ja mõjutab nii pöörlemise energiat kui ka vastupanu muutustele. Kineetiline energia on T = 1/2 I ω^2 ning nurkmoment (pöörlemomendi) L = I ω.

Rakendused hõlmavad auto rattaid, ventilaatorite ning lennukite propellerite pöörlemist ning paljusid masinaid, kus telg ja raadius asuvad erinevates kaugustes. Pöörlemisraadius on oluline suurus mehaanilistes arvutustes, kuna see ühendab geomeetria massijaotuse ja kiirendus- ning energiaomadused.