pöörlemismoment

Pöörlemismoment (inglise angular momentum) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha pöörlemissuunalist liikumist ja selle massi ja liikumise tulemuslikku mõju. See on oluline mõiste klassikalises ja kvantmehhaanikas ning on seotud nii keha asendi kui ka tema kiirusega.

Punktkeha puhul on pöörlemismoment L määratletud kui L = r × p, kus r on keha positsiooni vektor originist ja p = m v on impulss. Jäigale kehale, mis liigub või pöörleb ümber fikseeritud telje, on L = I · ω, kus ω on nurkkiirus ja I on selle telje inertsiaalmoment (massijaotuse mõju pöörlemisele). Üldine väljend on L = ∫ r × v dm või L = ∫ r × (ω × r) dm, kui kehast lähtuv liikumine kirjeldatakse rotatsiooniga.

Väline pöördemoment τ täidab dünaamikarelaatsiooni dL/dt = τ. Kui väline torque puudub, dL/dt = 0 ja pöörlemismoment on säilinud. Rotatsioonikineetiline energia on T = (1/2) ω · L, mis võrdub ka (1/2) I ω^2 telje korral. L ja ω võivad olla mitte ühe ja sama telje suhtes, mis toob kaasa inertsiaaltensorist tulenevaid keerukusi.

Pöörlemismomendi kontseptsiooni rakendatakse laialdaselt exempel planeetide jahtides, elektronspiinides, gyroskoopides ja spinniga süsteemides, kus see määrab pöörlemise dünaamika ning säilivuse omadused. See on alus nähtustele nagu pretsessioon ja spin-orbit suhted.