Pöörisvoolude

Pöörisvoolud, tuntud ka kui Foucault' voolud, on elektri voolud, mis tekivad juhtivas materjalis, kui see on kokku puutunud muutuva magnetväljaga. Need voolud on nimetatud prantsuse füüsiku Léon Foucault' järgi, kes avastas need 1851. aastal. Pöörisvoolud tekivad vastavalt elektromagnetilise induktsiooni seadusele, mis ütleb, et muutuva magnetvoo korral juhis tekib indutseeritud elektromotoorjõud, mis omakorda põhjustab voolu.

Kui juhtiv materjal, näiteks metallplaat, asetatakse muutuvasse magnetvälja, siis materjali sees olevad elektronid hakkavad liikuma, tekitades ringikujulisi voolusid. Need voolud liiguvad pöörisena, mistõttu neid nimetatakse pöörisvooludeks. Nende pöörisvoolude intensiivsus sõltub magnetvälja muutumise kiirusest, materjali juhtivusest ja vastupanust.

Pöörisvoolud võivad tekitada soojusenergiat Joule'i seaduse kohaselt, kuna voolud kohtavad materjali elektrilist vastupanu. See soojenemine on tihti soovimatu kõrvalmõju ja seda püütakse vähendada näiteks lamineeritud südamike kasutamisega trafodes ja mootorites, kus juhtiv materjal on jagatud õhukesteks isoleeritud kihtideks, et takistada pöörisvoolude teket.

Samas on pöörisvooludel ka kasulikke rakendusi. Neid kasutatakse magnetpidurites, metallidetektorites, induktsioonpliitides ja ka mittepurustavates materjalikatsetes pindmiste defektide tuvastamiseks.