kõrvalmõju

Kõrvalmõju on meditsiiniline mõiste, mis tähistab ravimi või ravitaktika oodatust või soovimatut mõju, mis avaldub pärast ravi alustamist. Need võivad olla kerged või rasked ning ilmuda varsti või mõne aja jooksul. Kõrvalmõjude ulatuses eristatakse sageli kergeid sümptomeid nagu iiveldus, unisus, peapööritus või kõhulahtisus ning tõsiseid, näiteks allergilised reaktsioonid, maksakahjustused, vere koostise muutused või hingamisraskused. Kõrvalmõjud ei ole sama kui ravimite soovitud toime; mõnel juhul võivad need olla ajutised või puudutada ainult mõnda inimest.

Ravimi kõrvalmõju tõenäosus sõltub annusest, ravimi omadustest ning patsiendi individuaalsetest teguritest (vanus, tervislik seisund, geneetilised omadused, koosmõju teiste ravimitega). Ravimite kõrvalmõjude jälgimine ning aruandlus kuuluvad farmakovigilantsuse valdkonda; patsientide ja arstide raportid kogutakse riiklike ning rahvusvaheliste andmebaaside kaudu ning võivad mõjutada kasutusjuhiseid ja regulaatorite otsuseid.

Kui tekib raskesti talutav või eluohtlik sümptom, tuleb viivitamatult pöörduda arsti või kiirabi poole. Ravimi katkestamine või muutmine tuleb teha ainult arsti juhendamisel. Riski vähendamiseks võib arst alustada madalama doosi, valida sobiva ravimi või teha hoolikat jälgimist vastavalt patsiendi tervislikule seisundile.