Kõrvalmõjude

Kõrvalmõjud ehk kõrvaltoimed on ravimi või meditsiinilise ravi soovimatud mõjud, mis esinevad lisaks eesmärgipärasele ravitoimele. Need võivad ilmneda kiiresti pärast manustamist või hiljem ning nende raskusaste võib olla kergetest kuni eluohtlike sümptomiteni. Enamik levinumaid kõrvaltoimeid on kerged ja ajutised, näiteks iiveldus, peavalu, väsimus ja seedehäired. Harvadel juhtudel võivad kõrvalmõjud olla tõsised, sealhulgas allergilised reaktsioonid, maksakahjustus või märkimisväärsed muutused vereanalüüsides või keha toimimises.

Esinemissagedus sõltub paljudest teguritest: ravimi enda omadustest, annusest, ravi kestusest, patsiendi vanusest ja tervislikust seisundist, kaasuvatest haigustest ning koostoimetest teiste ravimitega või toiduga. Kõrvaltoimete riski saab vähendada ravimiga kaasas oleva teavituse ning arsti ja apteekri nõustamise kaudu; vajadusel võib annust kohandada või ravi lõpetada. Sõltuvalt olukorrast võib osutuda vajalikuks sümptomaatiline tugi või alternatiivse raviviisi kasutamine.

Ohutuse ja usaldusväärse ravi tagamiseks kogutakse andmeid kõrvaltoimete kohta nii kliinilistest uuringutest kui ka ravimi kasutamisest praktikas. Euroopa Liidus ja Eestis tegelevad kõrvaltoimete seirega ravimiametid ja postmarketingu järelkontroll. Patsientide ja tervishoiutöötajate teavitused on olulised signaalide varajaseks avastamiseks ning ravimite ohutuse parandamiseks.