vereanalüüsides

Vereanalüüsid on meditsiinilised uuringud, kus võetakse vereproov ja analüüsitakse selle koostist ning biokeemiat. Uuringud aitavad hinnata üldist terviseseisundit, diagnoosida haigusi, jälgida ravi kulgu ja riske haigestuda. Vereanalüüsid jagunevad peamiselt üld- või biokeemiliste ning spetsiifiliste testide hulka.

Üldvereanalüüs (täielik vereanalüüs) keskendub vererakkude arvule ja koostisele. Tavaliselt sisaldab see hemoglobiini ja hematokriti mõõtmist ning loendab erütrotsüüte, leukotsüüte ja trombotsüüte. Selle tulemused annavad ülevaate aneemia, infektsioonide, põletike ja verehaiguste võimalikest märkidest ning neid kasutatakse sageli rutiinsel tervisekontrollil.

Biokeemilised vereanalüüsid mõõdavad aineid vereplasmas ja neid kasutatakse maksa-, neeru-, kilpnäärme ja ainevahetushaiguste tõenäosuste hindamiseks. Levinud näitajad on vereglükoos, lipiidide profiil (kolesterool ja triglütseriidid), maksafunktsiooni näitajad (ALT, AST, ALP, GGT, bilirubiin) ning neerufunktsiooni näitajad (kreatiniin, uurea). Elektrolüüdid nagu naatrium ja kaalium annavad teavet vedeliku ja pH tasakaalust.

Tulemuste tõlgendamist tegeleb arsti või laboratooriumi spetsialist. Vahemikude väärtused võivad sõltuda labori kasutatavatest meetoditest, vanusest, soost ja füüsilisest seisundist. Enne proovide võtmist võivad mõjutada toitumine, ravimid, alkoholi tarvitamine ja füüsiline koormus. Vereanalüüsid on üldiselt madala riskiga protseduur, kuid sobivaid ettevaatusabinõusid järgides.