Pöördejõu

Pöördejõu on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu võimet tekitada pöörlemist keha ümber mõnel teljel. Pöörlemises määrab jõu mõju pöördejõu suuruse ja suuna ning see sõltub jõu asendist teljest, samuti sellest, millises suunas ja nurga all jõud rakendub.

Matemaatiliselt kirjeldatakse pöördejõudu ristjõuna: τ = r × F. Suurus τ on magnitude τ = rF sin(θ), kus r on vektor, mis ühendab telge ja jõu rakenduskohast, F on jõud ning θ on nurk jõu ja vektori r vahel. Pöördejõu suund määratakse parema käe reegli järgi: kui pöörlemisvõimas on telg, suund on pööretega risti.

Seaduspõhine ja mõõtühik: pöördejõu mõõtühik on newton-meeter (Nm). Pöördejõu mõju kirjeldab rotatsioonilist dünaamikat: τ = dL/dt, kus L on angular momentum ja L = Iω, kus I on moment of inertia ja ω on nurkkiirus. Kui I on konstantne, τ = Iα, kus α on nurkkiiruselõik, ehk pöörlemise kiirendus.

Rakendused ja näited: pöördejõudu kasutakse kõigis pöörlevates süsteemides, sealhulgas ukse avaamisel (leveri pikkus suurendab pöördejõudu), mutrite ja kruvide dit toimivuses ning mootori ja võrreldavate mehhanismide jõuülekandes. Disainis ja insenerimõõtmetes mõõdetakse ja kontrollitakse pöördejõudu, et tagada soovitud pöörlema hakkava süsteemi käitumine.

Seotud mõisted hõlmavad momenti, pöörlemisruumi ja momenti pärinevat jõud, pöörderaami massi ja inertsit.