Pärli

Pärl on ehte ja väärismetalli taoline ehtesium, mis võib olla looduslik või kultiveeritud. Pärli moodustub mollusku kehas võõrkeha sattumisel: mollusk eritab kihte, mis kogunevad üksteise peale ja moodustavad pärli. Looduslikud pärlid on haruldased, sest iga pärlikese teke on juhuslik; kultiveeritud pärlid saavutatakse inimeste abiga, kui molluskisse asetatakse väike nucleus ja kudet stimuleeritakse, et moodustuks järjest kihilist pärli. Pärlid võivad tekkida erinevates molluskitüüpides, kuid enim kasutatavad on osterid ja teised merehelmed.

Välimuselt on pärlid erineva suuruse, kuju ja värviga. Peenimad pärlid on ümmargused ja sileda pinnaga, millele on iseloomulikust läiget. Värvivalik hõlmab valget, kreemist, roosa, kollast ja musta spektrit; populaarsed mustad pärlid pärinevad Tahiti piirkonnast või on saavutatud töödeldud värviga. Välimuslik kvaliteet sõltub pärli jätkuvast läigest, pindade puudustest ja kujust (kõveral, poolkuju või täiuslik ümargus).

Kasutus ja hind: pärlid on laialdaselt kasutatud ehetes, nagu kaelakeed, kõrvarõngad, käevõrud ja mansetid. Hind sõltub suurusest (millimeetrites), läigest, pinna kvaliteedist ja kujust, samuti kas pärl on looduslik või kultiveeritud ning kas see on töödeldud. Lõpphindade erinevus teeb kultiveeritud pärlid ühtaegu taskukohasemaks kui looduslikud.

Tootmine ja turg: suurimad pärlite tootmis- ja ekspordipiirkonnad on Austraalia ja piirkondlikud looduslikud vee- ja ookeanialad, Jaapan ja Hiina. Kultiveeritud pärlid on laialdaselt kasvatatud nii Atlandi kui Vaikse ookeani piirkondades, sealhulgas akoya-, lõunaookeani ja värvi poolest rikkalike pärlite hulgas. Pärlid on ajalooliselt olnud hinnatud esemed ning neil on kultuurilisi ja majanduslikke väärtusi üle maailma.