Päringukeelte

Päringukeeled on formaalsed keeled, mida kasutatakse andmete pärimiseks erinevates andmehoidlates ja andmekogumites. Nende eesmärk on kirjeldada, milliseid andmeid soovitakse, milliste kriteeriumide alusel neid valida, ning kuidas tulemused esitatakse, muudetakse või grupeeritakse. Päringukeeled on peamiselt deklaratiivse loomuga: kasutaja kirjeldab soovitud tulemuse, mitte käsu- või protseduurilist skeemi, kuidas seda saavutada.

Päringukeelte suurimad rühmad sõltuvad andmemudelist. Relatsiooniliste andmebaaside jaoks on keskne SQL (Structured Query Language). RDF- ja puu-klaasmudelitel kasutatav SPARQL on suunatud semantilisele lingitulistusele. XML-i ja JSON-i puhul on oluline XQuery ja JSONiq. Dokument- ja NoSQL-rahvas kasutab MongoDB jaoks MQL (MongoDB Query Language). Graafandmete päringuks on tuntud Cypher ning GraphQL, mis on mõeldud peamiselt API-de päringutele, pakkudes graafilist päringustruktuuri. Lisaks on olemas mitmesuguseid spetsialiseeritud päringukeeli erinevatele andmehoidlatele.

Standardimine ja ühtlustamine. SQL on rahvusvaheliselt standardiseeritud (ANSI/ISO). SPARQL on standardiseeritud W3C poolt. XQuery on samuti W3C standard ning GraphQL omab laialdaselt kasutusel olevat spesifikatsiooni GraphQL Foundationi kaudu. Paljudes süsteemides on päringukeele süntees ja optimeerimine ühendatud andmebaasi pilaritega, sealhulgas indeksite kasutamise ja päringumuudatuste kaudu.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad andmebaaside päringuid, andmete integreerimist ning API-de andmete toomist. Turvalisus on olulisel kohal, kuna päringute sisendi kontrollimata jätmine võib tekitada rünnakuid nagu süvakoodi (injection) oht.