Päikesekaitseklaaside

Päikesekaitseklaasid, tuntud ka kui päikese-, päikesetõrje- või päikesekaitseklaasid, on igat tüüpi klaasid, mis on mõeldud vähendama päikeseenergiat, mis siseneb hoonesse või sõidukisse. Need klaasid on loodud selleks, et muuta siseruumid mugavamaks ja vähendada jahutusvajadust. Päikesekaitseklaasid saavutavad selle mitmesuguste tehnoloogiate abil.

Üks levinumaid meetodeid on madala emissiivsusega (low-E) kate. See õhuke, peaaegu nähtamatu metall- või metalloksiidikiht kantakse klaasi pinnale. Low-E katted peegeldavad infrapunakiirgust, sealhulgas päikesest tulevat soojust, tagasi väljapoole, samal ajal kui see laseb nähtaval valgusel sisse. See aitab hoida hoone suvel jahedamana ning talvel soojemana.

Teine meetod on toonimine. Päikesekaitseklaase saab toonida, lisades tootmisprotsessi käigus värvipigmente või kasutades toonimiskilesid. Toonimine vähendab valguse ja soojuse läbilaskvust. Värv võib varieeruda kergest pruunist või hallist kuni tumedamate toonideni.

Tavalised päikesekaitseklaasid on sageli kaetud nn selektiivsete kihtidega, mis on kavandatud selektiivselt peegeldama teatud lainepikkusi, et säilitada soovitud mugavustase.

Päikesekaitseklaaside kasutamine on eriti kasulik hoonetes, kus on suured aknad, eriti lõunapoolsetel ja õhtupoolsetel külgedel. Need aitavad vähendada UV-kiirguse kahjulikku mõju, kaitstes mööblit, vaipu ja kunstiteoseid pleekimise eest. Samuti aitavad need parandada energiatõhusust, vähendades kliimaseadmete koormust ja seega ka energiakulusid.