Psühhodünaamilist

Psühhodünaamilist on mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks psühholoogia ja psühhoterapeutika suunda, mis põhineb psühhodünaamilisel teoorial. See rõhutab teadvustamata protsesse ja varaste kogemuste mõju täiskasvanu käitumisele ja iseloomule.

Termin on pärit psühhoanalüüsist. Freud ja tema järgijad panid selle traditsiooni alused, kuid aja jooksul lisandusid lähenemised nagu objektsuhete teooria, enesepsühholoogia ja kinnitusteooria. Kaasaegne psühhodünaamiline vaade hõlmab nii klassikalist psühhoanalüüsi kui ka lühemate, suunatud teraapiate vorme.

Peamised ideed on, et teadvustamata konfliktid ja varane kogemus kujundavad inimese mõtteid, tundeid ja käitumist. Terapeutiline töö keskendub nende mehhanismide mõistmisele ja muutustele läbi suhtlemise ja analüüsi; olulised tööriistad hõlmavad enesevaatluse, unistuste uurimise ja patsiendi ning terapeudi suhte dünaamika. Sõnavara hõlmab Kaitsemehhanisme ning sisevahelisi konflikte ning nende manifestatsioone elus.

Rakendused: kliiniline psühholoogia ja psühhiaatria; kasutatakse meeleoluhäirete, ärevuse, isiksusehäirete ja suhetega seotud probleemide raviks. Uuringute kogumik näitab, et psühhodünaamilised teraapiad on võrreldavad teiste ravimeetoditega ning võivad pakkuda erilise kasu isiksuse muutmisel ja sügavamal enese mõistmisel.

Kriitika: kriitikud märgivad, et lähenemine võib olla aeganõudev, ressursimahukas ja tugevalt sõltuv terapeudi tõlgendustest; samuti on mõne jaoks piiratud empiiriline alus. Tänapäeval kombineeritakse psühhodünaamilised ideed sageli kognitiivsete või sekkumislike meetoditega, et luua integratiivseid ravivõimalusi.

Seotud mõisted on psühhoanalüüs, objektsuhete teooria ja enesepsühholoogia; selle aluseid käsitletakse nii klassikalises kui ka lühemates dünaamilistes teraapiates.