Protseduurteadmiste

Protseduurteadmised ehk know-how on teadmiste liik, mis kirjeldab, kuidas midagi teha. Erinevalt declaratiivsetest teadmistest – teadmistega Knowing that – keskenduvad need toimingute järjestusele, oskustele ja meetoditele, mis viivad soovitud tulemuse saavutamiseni. Tihti on protseduuriteadmised osaliselt või täielikult tacit ehk vaiksed teadmised, mida on raske sõnastada ja mille omandamine nõuab praktikat.

Protseduurteadmisi leidub paljudes valdkondades: käsitöö, mehaanika, meditsiin, laboritöö, tarkvaraarendus ning ärijuhtimine. Näidetena võivad olla retsepti järgimine köögis, keerukamate töövõtete järjekord või standardiseeritud protsessid (standard operating procedures, SOP-id), mida organisatsioonid kasutavad kvaliteedi tagamiseks. Protseduuriteadmised võivad olla nii verbaalselt kirjeldatud kui visuaalselt modelleeritud, kuid nende tõhusus sõltub sageli kontekstist ja õigest praktikast.

Omandamine toimub peamiselt praktika kaudu: juhendamise, jälgimise, kordamise ja tagasiside toel. Aja jooksul muutuvad sammsammulised tegevused automatiseeritud, vähendades vajadust ka põhjalikele seletustele. Protseduurteadmiste hindamine keskendub sooritusele, protsessi järgimisele ja tulemusele, mitte ainult faktide meenutamisele. Organisatsioonid koguvad ja jagavad protseduuriteadmisi dokumentide, koolituste ja kogemusest õppimise kaudu, et tagada järjepidev töövõime ja kvaliteet.