Propüülhalogeniidid

Propüülhalogeniidid on orgaaniliste ühendite klass, mis koosnevad propüülrühmast (CH₃–CH₂–CH₂–) ja halogeeniatomist (floor, kloor, broom või jood). Need ühendid kuuluvad halogeenalkaanide hulka ja on olulised orgaanilise keemia alusainete hulgas.

Propüülhalogeniidid võivad olla primaarsed, sekundaarsed või tertsiaarsed, vastavalt halogeeniatomi asukohale propüülrühmas. Primaarne propüülhalogeniid (1-halopropaan) sisaldab halogeeniatomi lõpupoole, sekundaarne (2-halopropaan) keskel ja tertsiaarne (2-halopropaan, kuid teoreetiliselt võimalik ka 1,1,1-trihalopropaan) ei esine tavaliselt propüülrühmas, sest propüülrühmas pole tertsiaarseid süsinikuatomeid.

Näiteks 1-broompropaan (CH₃–CH₂–CH₂–Br) ja 2-joodpropaan (CH₃–CH(I)–CH₃) on tuntud propüülhalogeniidid. Need ühendid on tavaliselt vedelad või kuldjärgulised ained, mis on lahustuvad orgaanilistes lahustites.

Propüülhalogeniidid on olulised sünteetiliste reaktantidena, näiteks Grignardi reagendide valmistamisel või nukleofiilsetes asendusreaktsioonides. Nad võivad ka osaleda polümeerisünteesis, mis on tähtis polümeeride ja muude materiaalide tootmisel.

Propüülhalogeniidide omadused sõltuvad halogeeniatomi suurusest ja asukohast. Näiteks joodpropüülühendid on tavaliselt reaktiivsemad kui kloor- või fluoriühendid, sest joodi-süsiniku sidemed on nõrgemad. Halogeenide reaktiivsus propüülühendites järgneb järgmises korras: RI > RBr > RCl > RF.

Propüülhalogeniidid on ka toksilised ja tuleohtlikud, mistõttu nende käsitlemine nõuab ettevaatlikkust. Nad võivad põhjustada nahka ja silmi ärakuulamist ning on potentsiaalselt hengeldavad.