Prokarüootide

Prokarüootideks nimetatakse organisme, kellel puudub tõeline tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid. Nad hõlmavad kahte suuremat rühma: Bacteria (baktrerid) ja Archaea (arhejoodid). Prokarüootid moodustavad üheks esimestest eluvormidest ja neid leidub peaaegu kõikjal, sealhulgas äärmuslikes keskkondades.

Rakustruktuur ja molekulaarsed omadused on prokarüootidel erinevates vormides lihtsad: rakukest on tavaliselt spontaa,DNA on peamiselt üks ringikujuline kromosoom ning paljudel liikidel esinevad plasmidid. Bakteritel on sageli rakukestas peptidoglükaan, archaea kasutavad aga erinevaid polümeere. Ribosoomid on 70S, mis eristub eukarüootide 80S ribosoomidest. Paljudel prokarüootidel on võime samaaegselt ellu viia fotosünteesi, hingamisteed või teisi metaboolseid radu.

Reproduksioon toimub peamiselt fissioonina, mis on kiire ja otsekohene. Genetiline varieeruvus suurem osa liikide vahel tuleb lisaks ristumisele ja geneetilisele rekombinatsioonile: transformatsioon, konjugatsioon ja transduksioon. Prokarüootide geneetika ja evolutsioon on stabiilse jaotuse asemel dünaamiline, kuna kaasgeneetiline materjal liigub tihti across erinevate liikide piire.

Ökoloogiline roll on kriitiline: nad osalevad süsihapniku, lämmastiku ja väävlisüüntel ning lagundavad orgaanilist materjali. Mõned on fotosünteesitud tootjad (nt tsüanobakterid), teised ovat kemioautotroofid või heterotroofid. Archaea hõlmavad ka metanogeneetilisi organisme, mis toodavad metaani anaerobsetes keskkondades. Mõned prokarüoodid on patogeenid, kuid paljud on siiski olulised tööstuses, bioremediatsioonis ja ökosüsteemide toimimise säilitamisel.