prokarüoodid

Prokarüoodid on ühe- või mitmerakulised organismid, kellel puudub tuum ja membraaniga organellid. Nad kuuluvad kahte peamisse rühma: Bakterid ja Archaea. Enamik prokarüootidest on mikroskoopilised. Nende genoom on tavaliselt ümmargune DNA ring, paiknedes nukleoidi piirkonnas. Ribosoomid on 70S. Enamikul on rakusein; bakterite rakusein sisaldab peptidoglükaani, arhaeedel võivad olla erinevad koostisosad.

Struktuur ja geneetika: Prokarüootide DNA ei ole eraldatud tuumaga. Geenide paljundus ja jagunemine toimuvad tavaliselt binaarses lõikes. Nad võivad omada plasmide, väikeseid ring-DNA molekule, mis kannavad lisaväärtusel geene. Genoomid on väikesed ning geneetiline varieeruvus esineb transformatsiooni, konjugatsiooni ja transdutsiooniga.

Metabolismi poolest on prokarüoodid väga mitmekesised. Nad võivad olla fotoautotroofid (nt tsüanobakterid), chemoautotroofid või heterotroofid. Nad kasutavad nii hapnikku kui ka anaeroobseid hingamisviise ning võivad elada aeroobses või anaeroobses keskkonnas, vahel äärmuslikes tingimustes. Paljunevad kiiresti ja moodustavad sageli biofilme.

Ökoloogia ja inimese elu: Prokarüoodid on olulised lagundajad ning osalevad lämmastiku, süsihappe ja teiste elementide tsüklites. Nad elavad mullas, veekeskkonnas ja seedesüsteemides ning moodustavad biofilme. Inimese jaoks võivad nad olla patogeenid või kasulikud – nad on tähtsad toiduainete tootmises, biotehnoloogias ning meditsiinis (nt antibiootikumide allikad ja CRISPR-mehhanismi alused).

Ajalugu ja klassifikatsioon: Mõiste prokarüoodid aitab eristada elu tuumaga eukarüootidest. Tänapäeval kasutatakse kolme domeeni: Bakterid, Archaea ja Eukaryota. Prokarüoodid hõlmavad Bakterite ja Archaea rühmi; eukarüoodid kuuluvad eraldi domeeni ning omavad tuuma ja membraaniga organelle.