Progressiivsus

Progressiivsus ehk progressiivne poliitika on ideoloogiline suund, mis rõhutab ühiskonna reformimist ja sotsiaalsete ning majanduslike probleemide lahendamist teaduslike ja empiiriliste meetoditega. Selle keskmes on usaldus demokraatlike institutsioonide ja avaliku sektori rolli suurendamise, korruptsiooni vastu võitlemise ning võrdsuse ja sotsiaalsete õiguste laiendamise.

Ajalooliselt on progressiivsus kõige paremini seotud Ameerika Ühendriikide Progressiivse Ajaga (ligikaudu 1890.–1920. aastad), mil kehtestati antitrusti piirangud, reguleeriti toidu ja ravimite kvaliteeti, tugevdati tööõigusi ning edendati naiste valimisõigust ja demokraatlike reformide laialdasust. Euroopas on progressiivsed tendentsid seotud sotsiaaldemokraatia ja sotsiaalsete õiguste arendamisega, samuti keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu edendamisega.

Kaasaegne progressiivsus hõlmab püüdlust suurendada võrdsust ja majanduslikku õiglust, suurendada valitsuse rolli hariduses, tervishoius, sotsiaalkindlustuses ja keskkonnakaitses ning tugevdada demokraatlikke institutsioone. See rõhutab universaalsete või laialdaselt kättesaadavate teenuste loomist ning innovatsiooni ja teaduslikku lähenemist.

Kriitika keskendub riigi sekkumise ulatusele ja maksumusele ning väitele, et liigne bürokraatia võib piirata ettevõtlusvabadust ja isikuvabadust. Sõnavõtetes rõhutatakse sageli, et progressiivsus peab leidma tasakaalu efektiivsete reformide ja vabaduste kaitse vahel. Progressiivsust eristab soov kombineerida demokraatiat, teaduslikku metoodikat ja sotsiaalset õiglust.