Probiootikumid

Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mida manustatakse eesmärgiga parandada seedetrakti mikrobioota ja sellega seotud tervist. Need võivad olla toidulisandite, toidukaupade või dieedi osana ning mõju on sageli tüve- ja doosispõhine.

Kõige levinumad heaolule antavad tüübid on Lactobacillus- ja Bifidobacterium-tüübid ning mõnikord kasutatakse Saccharomyces boulardii nime all esindatud pärmi. Probiootilised kultuurid võivad konkureerida patogeenidega, moodustada lühikesi rasvhappeid ning modulerida immuunsüsteemi ja seedesüsteemi talitlust.

Töömehhanismid ja tõendusbaas on tüvesõltuvad. Paljud uuringud viitavad antibiootikumiga kaasneva kõhulahtisuse ennetamisele ning mõnel juhul ärritatud soole sündroomi sümptomite leevendamisele. Siiski on efektiivsus väga sõltuv konkreetse tüve omadustest ja haigusest; mitmeid väiteid on vaja põhjalikumalt kinnitada.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad seedeprobleeme, antibiootikumiravi järgset kõhulahtisust, mõningaid immuunsüsteemi või põletikuliste seisundite kaasnähte ning ennetavaid või kompenseerivaid toiminguid. Probiotilisi tooteid leiab toiduainetes (nt jogurt, kefir, hapendatud tooted) ning toidulisanditena kapslite, pulbrite või vedelike kujul. Elujäävuse hoidmiseks on sageli vajalik jahutamine või jahedas hoidmine.

Ohutus on üldiselt kõrge riskide puudumisega, kuid immunokompromiteeritud isikutel ning mõnel väga haavataval patsiendil võivad tekkida tõsised harvad kõrvalmõjud, näiteks infektsioonid. Seetõttu on oluline järgida tootja juhiseid ja arvestada individuaalse terviseseisundiga. Reguleerimine ja terviseväiteid puudutav tugi erineb riigiti; Euroopa Liidus hinnatakse mõningaid väiteid rangemalt kui teises riikides.