Postpositsioonid

Postpositsioonid on adpositsioonide klass, millele järgneb nimisõna või nimiväljend, mida need märksõnad reguleerivad. Nad täidavad sarnaselt prepositsioonidele ruumi-, aja- ja suundade suhteid ning neid kasutatakse ka kaasosalusvõrdluste või vahendite väljendamiseks. Peamine eristus on järjekord: postpositsioonid tulevad nimisõnaga järel, mitte enne, nagu paljudes keeltes esinevad prepositsioonid.

Keeltes, kus postpositsioonid on tavapärased, moodustub postpositsioonidega fraas noun + postposition. See võib sisaldada nii üksikuid sanoole kui ka koosmärke, mis muutuvad tähenduse järgi. Mõned keeled kasutavad postpositsioone koos muu morfoloogilise märgistusega, näiteks käänete või ositel.

Näited postpositsioonide kasutusest erinevates keeltes:

- Jaapani keeles on postpositsioonid laialdaselt kasutusel ning need on tavaliselt osad sõna järgsest osast (näiteks “uchi de” tähendab “kodus”; “de” märgib asukohta). Teine levinud näide on tähistav märgisõna “ga” või “wo” täpse rolli märkimiseks lauses.

- Hindu- ja urdu keeles järgnevad nimisõnale postpositsioonid nagu “meṃ” (sisse/ülesse), “mein” (sisse), mis väljendavad kohta või suunda.

- Türgi keeles kasutatakse postpositsioone nagu “içinde” (selles/üle), mis järgnevad nimile ja lause osale annavad ruumilist või kehalist suhet.

Postpositsioonid on oluline osa adpositsioonide süsteemist, pakkudes alternatiivi prepositsioonidele ning rõhutades nimisõna ja selle suhet lauses.