postpositsioonide

Postpositsioonid on adpositsioonide alamklass, mis jääb nimisõna või asesõna järele. Nad väljendavad seoseid koha, aja, suuna, omandi ja vahendi kohta ning annavad lausele täpsema tähenduse. Postpositsioonid erinevad eessõnadest selle poolest, et neid tavaliselt pannakse nimisõna järele ning nende semantika on sarnane vastavatele prepositsioonidele. Mõnes keeltes võivad postpositsioonid olla eraldiseisvad sõnad; teistes on need kinnised lisandid või klitid, mis moodustuvad nimisõna ja postpositsiooni vahel.

Funktsioon ja vorm sõltuvad keelest. Postpositsioonid võivad nõuda nimisõnal käändet või vormi, mis markeerib omandit, asukohta või suunda. Sõltuvalt keelest võivad postpositsioonid ja nimisõna olla seotud erinevate käändekatega ning moodustada koos lause tähenduse.

Näited keeltest: Jaapani keeles avalduvad postpositsioonid partiklitena pärast nimisõna, näiteks Nihon de tähendab „jaapanis“; Türgi keeles on postpositsioonid sufiksidena, näiteks evde „kodus“; Ungari keeles kasutatakse võõrastatult -ban/-ben „majas“ jne; Hindkeelegis on genitiiv postpositsioonina, näiteks ladki ki kitaab tähendab „tüdruku raamat“.

Kokkuvõte: Postpositsioonid on adpositsioonide kategooria, mis ilmub erinevates keeltes ja mille vorm ning kasutus sõltuvad konkreetsest keelest, kuid nad täidavad sarnaseid funktsioone kui prepositsioonid.