Polüploidsust

Polüploidsus (polüploidia) on geneetiline seisund, kus organisme omab rohkem kui kaks täis kromosoomide komplekti. Tavaline diploidsus (2n) koosneb kahest komplektist; polüploidsust tähistatakse vastavalt komplekti arvule, näiteks triploidsus (3n) ja tetraploidsus (4n). Polüploidsus on eriti levinud taimedel ning mängib olulist rolli evolutsioonis ja viljakuses.

Polüploidsust võib tekkida kahes peamises vormis: autoploidia ja alloploidia. Autoploidia tuleneb sama liigi kromosoomide duplikatsioonist ja võib tuleneda meioosi eristumist puudutavatest mehhanismidest (nt nondisjunction) või endoreduplikatsioonist. Allopolüploidia tekib eri liikide hübriidide järgselt ning seejärel kromosoomide kahekordistamise tulemusena; selline põimimine suurendab homoloogiliste kromosoomide arvu ja stabiliseerib järglasi.

Mehhanismid hõlmavad nondisjunction meioosis, unreduced gamete teket, endoreduplikatsiooni või hübriidide kokkusulamist. Polüploidsuse tagajärjed võivad hõlmata raku suuruse suurenemist ja taime organite suuruse kasvu, mis sageli suurendab biomassi ja stressitaluvust. Samas võivad meioosis esinevad ebakorrapärasused vähendada viljakust ning tekitada uus liikide isolatsioon.

Põllukultuurides on polüploidsus oluline. Näiteid: nisu (Triticum aestivum) on hexaploidsed (2n = 6x = 42); kartul (Solanum tuberosum) on tetraploidsed (2n = 4x = 48); Fragaria × ananassa on oktaploidsed (2n = 8x = 56); puuvill (Gossypium hirsutum) on tetraploidsed (2n = 4x = 52); banaanid (Musa spp.) sageli triploidsed (3n = 33).

Diagnostika ja tähtsus: kromosoomarvu hindamine ja DNA-koguse määramine (karyotüüp, flow tsütomeetria) ning tsütogenetika abil polüploidsuse tõestamine.