Polümeriseerimisviise

Polümeriseerimisviise viitab erinevatele meetoditele, mida kasutatakse monomeeride molekulide ühendamiseks pikkadeks polümeeri ahelateks. Need protsessid on polümeeride tootmise aluseks, mida kasutatakse laialdaselt igapäevaelus.

Üks peamisi polümeriseerimisviise on ahelpolümerisatsioon. Selles protsessis algab polümeeri ahel vabade radikaalide, katioonide või anioonide toimel. Monomeerid lisanduvad järjestikku kasvavale ahelale, mille tulemuseks on tavaliselt kõrge molekulmassiga polümeerid. Näited ahelpolümerisatsioonist hõlmavad polüetüleeni ja polüstüreeni tootmist.

Teine oluline polümeriseerimisviis on astmelise kasvuga polümerisatsioon, tuntud ka kui kondensatsioonipolümerisatsioon. Selles protsessis ühinevad monomeerid või lühikesed oligomeerid, moodustades pikemaid ahelaid, eraldades samal ajal väikese molekuli, nagu vesi või metanool. See protsess toimub astmeliselt ja selle tulemuseks on erineva molekulmassiga polümeerid. Polüestrid ja polüamiidid, nagu nailon, on selle meetodi abil valmistatud.

Lisaks on olemas ka teised polümeriseerimisviisid, nagu iooniline polümerisatsioon, mis on ahelpolümerisatsiooni alamtüüp ja kasutab ioonilisi initsiaatoreid, ning kontrollitud radikaalpolümerisatsioon, mis võimaldab paremini kontrollida polümeeri ahelate pikkust ja struktuuri.

Iga polümeriseerimisviis sobib teatud tüüpi monomeeride ja soovitud polümeeri omaduste jaoks, mõjutades lõpptoote omadusi nagu molekulmass, hargnemine ja mehaanilised omadused.