Polükondenseerumisel

Polükondenseerumisel on polümeeride sünteesimehhanism, kus monomeerid, millel on kaks või enam funktsionaalrühma, reageerivad omavahel ja moodustavad polümeerühendid. Reaktsioonide käigus eralduvad väikesed molekulid, kõige sagedamini vesi või metanool, mis on kondenseerumise nimetus. Selline kõrvalprodukt eraldub reaktsiooni ajal ja selle eemaldamine aitab suunata protsessi suurema molekulmassiga polümeeri suunas.

Peamised kondenseerumise tüübid on ester-kondenseerumine (polüesterid), amide-kondenseerumine (polüamides) ja karbonaat-kondenseerumine (polükarbonaadid). Näited: PET ehk polüester, mida sünteesitakse tereftaalhappe ja etüleenglükooli reaktsiooniga; nylonid, näiteks nylon-6,6, valmivad aditiinhappe ja hexametüleendiamiini kondenseerumise teel; polükarbonaadid koostuvad diolide ning karbonaattrõkkide või sarnaste ühendite kondenseerumise teel.

Käivitajad ja tingimused on olulised: kondenseerumine on peamiselt step-growth tüüpi polümeriseerumine, kus molekulid reageerivad järjest suuremateks ühenditeks tervikuna. Suur molekulmass saavutatakse sageli, kui eralduv kõrvalprodukt ekstraheeritakse või eemaldatakse reaktsioonikambrist (nt kaugkütmeline kuivatamine või vaakum), mis kiirendab reaktsiooni ja vähendab tagasihaardumist. Reaktsioon võib anda soovitud struktuuri ja võrguomadused, kuid sobimatu stoikiomeetria või.sideühendite tekitamine võib viia ristvõrgustumise või madalama kvaliteediga materjalideni.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad plastide, kiudude, kinnituste ja katete tootmist. Populaarsed näited on PET ja teised polüestrid, nylonid ning polükarbonaadid, mis mängivad olulist rolli pakendamises, tekstiilides, autotootmises ja elektroonikas.