Plastjäätmete

Plastjäätmed on plastikust või plastikust sisaldavate materjalide jäätmed, mis tekivad kodumajapidamistes, tööstuses ja kaubanduses. Nende hulka kuuluvad pakendid, tarbeesemed ja tootmisjäägid ning muud plastikutest jäätmed. Enamik plastjäätmeid koosneb polümeeridest, nagu PE (polüetüleen), PP (polüpropüleen), PET (polüetüleentereftalaat), PVC (polüvinüülkloriid) ja PS (polüstüreen).

Keskkonnamõjud: Plastjäätmed on keskkonnas pikaealised ning lagunevad väga aeglaselt; kui need purunevad, tekivad mikroplastid, mis võivad sattuda veekogudesse ja toiduahelasse ning mõjutada loomi ja ökosüsteeme. Reostus võib põhjustada visuaalset halvenemist ja kahju elustikule ning suurendada ressursikadu.

Jäätmete käitlemine: Oluline on eraldi kogumine, sorteerimine ja taaskasutus. Mehaaniline taaskasutus võimaldab plastjäätmeid taaskasutada, sulatada ja kasutada uuteks toodeteks. Keemiline taaskasutus (depolymerisatsioon, krakkimine) võimaldab toorainete taaskasutamist. Energiatõhus põletus ehk energiataaskasutus on alternatiiv, ladestus on viimane abinõu.

Poliitika ja kontekst: Euroopa Liit on kehtestanud jäätmete ringlussevõtu sihid ning tootjate vastutuse põhimõtted. Eestis on rakendatud jäätmeseadus ja rahvuslikud sihid ning pakendijäätmete eraldi kogumine. Edasine areng keskendub jäätmete vältimisele, paremale sorteerimisele ja suuremale ringlussevõtule.