Plasmavalkudest

Plasmavalkudest ehk plasma valgud on valgud, mis esinevad vereplasmas. Enamus neist sünteesitakse maksas, välja arvatud immunoglobuliinid, mida toodavad lümfoidsed ja luuüdi rakud. Peamised plasmavalkude klassid on albumiinid, globuliinid ja fibrinogeen. Albumiinid moodustavad suurima osa plasmavalkudest ning neil on oluline roll kolloidosmootse rõhu hoidmisel ning nad transportivad paljusid aineid, sealhulgas lipiide, hormoone ja ravimeid. Globuliinid jagunevad mitmeks rühmaks, sh immunoglobuliinid (antikehad) ning erinevad transport- ja kaitsvad valkud. Immunoglobuliinid tagavad adaptiivse immuunsüsteemi vastuse infektsioonidele. Fibrinogeen on hüübimisvalk, mis hüübimise käigus muundub fibriiniks ja moodustab verehüübe.

Lisaks on plasmas veel teisi valke, nagu transferriin raua transportimiseks, ceruloplasmin ja haptoglobiinid, komplemendi süsteemi valgud ning lipoproteiinid. Plasmavalkudel on oluline roll kolloidses osmootse rõhu säilitamisel, transportimisel ja metabolismi reguleerimisel, immuunvastuses ning koe paranemises. Nende taseme ja jaotuse hindamine annab väärtuslikku teavet maksa-, neeru- ja immuunsüsteemi seisundi kohta. Laboratoorsed testid hõlmavad üldvalku ja albumiini taset ning plasma proteiinide elektroforeesi, mis aitab eristada erinevaid globuliini fraktsioone.