Pinnakvaliteet

Pinnakvaliteet on pinna geomeetriliste ja topograafiliste omaduste kogum, mis kirjeldab pinna siledust, defekte ja üldist kvaliteeditaset ning mis mõjutab osade sobivust, kulumist, tihendamist ja korrosiooni. See kontseptsioon on oluline mehhaanilises ja tootesõbralises tootmises ning nõuetega seotud kvaliteedi kontrollis.

Pinnakvaliteet koosneb peamistest komponentidest: siledus (pinna mikrogeomeetria), lainetus (pinna korratavus üle suurema skaalaga), laid (omanäoline pinna orienteeritus ja juhiveered), ning defektid või pinna puudused (kraapimised, kehv tööetappide jäljed, õõnsused). Ritvade ja kate- või kihi kvaliteet kuuluvad samuti pinnakattekvaliteedi alla. Nende omaduste kombinatsioon määrab pingi funktsionaalsuse ja vastupidavuse.

Mõõtmine ja standardid: pinnakvaliteeti hinnatakse tavaliselt profilomeetriliste meetoditega. Kontaktne ja mitte-kontaktne meets kiidavad siledust, lainetust, lainise. Olulised parametriad on Ra (keskmine siledus), Rz (kõrgeima ja madalaima punktide kõrgus), Rq ja Rt ning pindalade (areal) mõõtmised ISO standarditega nagu ISO 4287 ja ISO 25178. Tulemusi kirjeldatakse koostöös kliendi ja standardkoodeksitega.

Mõjurid ja rakendused: pinnakvaliteeti mõjutavad tootmisprotsessid (treimine, lastimine, lihvimine, poleerimine), materjalid, tööriistade seisukord ja lõikeparameetrid ning pinnakaitsed. Halvema kvaliteediga pind võib suurendada hõõrdumist, vähendada tihendite toimivust ja vähendada talitlust, samas kui parem pinnakvaliteet parandab südame, nõuete täitmise ja pikaealisuse.

Parandamine ja kontroll: kvaliteeti saab parandada täppistöötlusega (lihvimine, poleerimine, lihvitud ja superfinish), viimistlusega (hõõrderõhet) ning pinnakatete või valmisviimistluse abil. Regulaarne mõõtmine ja dokumentatsioon võimaldavad tagada, et tootepartii vastab kehtestatud nõuetele. Pinnakvaliteet on seega kriitiline näitaja tootmises ja toodete järjepidevuse tagamisel.