Pinnafiltratsioon

Pinnafiltratsioon on filtratsioonimeetod, mille puhul vedelik suunatakse läbi filtri pinnale tekkinud katte või filtrikihi. Tahked osakesed kogunevad filtri pinnale ja moodustavad sette või katte, mis püsib filtratsiooni ajal ning mille tõttu eralduvad osakesed peamiselt pinnal. Permeaat ehk puhastatud vedelik eraldub filtrist.

Põhieesmärk on osakesed koguneda ja moodustada püsiv filtrikate, mille kaudu vedelik filtreerub. Eraldusprimaarne mehhanism on pinna lähedal tekkinud sete (katt), mitte osakeste mahavõtmine läbi filtrimaterjali sügavamate kihtide. Filtrikihi paksenemine suurendab flow resistance ja vähendab voolukiirust ehk fluxi järkjärgulist langust. Puhastusprotseduurid hõlmavad tavaliselt tagasipesu (backwashing) või filtrikihi mehhaanilist/keemilist puhastamist.

Töörežiimid jagunevad gravitatsioonilisele ja rõhupõhisele filtratsioonile. Gravitatsiooniline pinnafiltratsioon kasutab vedeliku raskusjõudu voolu tekitamiseks, samal ajal kui rõhufiltratsiooniga surutakse vedelik läbi filtripinna.

Rakendused hõlmavad veepuhastust, joogivee töötlemist, toiduaine- ja jookide filtreerimist ning mõnel juhul õli- või kemikaalide eraldamist. Pinnafiltratsioon on sageli eelistatud olukordades, kus on vaja kõrgeid tahkeainete renaid ning lihtsat varustust, kuid sellel on piirangud: filtrikihi tiheduse ja paksenemise tõttu fluxi langus ning sagedasem puhastusvajadus.

Seonduvad mõisted hõlmavad sügavfiltratsiooni ning filtrikihikirjeldust; pinda- ja sügava filtratsiooni vahel on põhierinevused põhilistes eraldusprotsessides.